Hapendatud toortatraleib

Juba mitu aastat tagasi tutvustas Lootus mulle toortatra leiva retsepti. Tema tehtud leib ei vaja kerkimiseks pärmi ega juuretist, vaid hoopis aega, nii umbes 15 tundi. Aega ei tasu peljata, sest leivategu on tõeliselt lihtne, sups ja valmis 🙂 Tegemist on mõnusa, maitsva ning tervisliku retseptiga. Kuna mulle tundus, et Lootuse retsept on minu tutvusringkonna lastega peredele veidi tülikas järgi teha, siis tuletasin sellest ka lihtsama versiooni. Tatraleiba on võimalik on teha tatra kruupidest või jahust. Olenevalt meetodist jääb lõpptulemus erineva, kuid mõlemal juhul maitsev. Mina kasutasin 25 x 12 cm suurusega keeksivormi ning võtsin 400 g toorainet.

Tatraleib hapneb paremini mitte metallist anumas, seega jäta kruubid likku nt klaaspurki ja küpseta silikoonvormis. Mina vooderdasin enda metallist keeksivormi küpsetuspaberiga. Ja ei tasu üldse karta, et paber hapnemise käigus liigselt läbi liguneb. Olen kasutanud sama paberit lausa 3-4 korda.

Ka segamisel tasuks vältida metallist esemeid ning eelistada puidust, plastmassist või silikoonist vahendeid.

I võimalus

1. Leota toortatratangu vähemalt 6 tundi.
2. Kurna, lisa sama palju vett ja blenderda või saumikserda peeneks.
3. Maitsesta ja vala vormi.
4. Jäta sooja kohta 12 tunniks hapnema.
5. Pane ahju ning küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit või veidi kauem.
6. Võta ahjust ning pane restile rätiku alla jahtuma.

 

II  võimalus, lihtsam

1. Võta toortatrajahu, lisa 1,5-2 korda rohkem vett ja sega.
2. Maitsesta ja vala vormi.
3. Jäta sooja kohta 16 tunniks hapnema.
4. Pane ahju ja küpseta 180 kraadi juures umbes 40 minutit või veidi kauem.
5. Võta ahjust ning pane restile rätiku alla jahtuma.

Leib tuleb pealt mõnusalt krõbe, kuid seest jääb pehme ja mahlane. Seega ei tasu muretseda, kui leib noaga katsudes jääb tainane, minul jääb iga kord nii. Jahutades on see aga alati ideaalne 🙂

Maitsestamise võimalusi:

1. sool
2. sool, tüümian ja koriander
3. sool, purustatud banaan
4. + magusaine. Esimestes retseptides lisasin mett või roosuhkrut, kuid hiljem loobusin.

Väga mõnus on lisada leivale seemneid ja pähkleid. Mahlasust lisavad erinevad kuivatatud puuviljad ning marjad nagu päikesekuivatatud tomatid, ploomid, viigimarjad või aprikoosid.

Vee kogus sõltub lisanditest. Kui kasutada mahlast porgandit, mis annab leivale lisaniiskust, saab vedelikukku panna vähem, kui aga sumada peotäite kaupa kuivi pähkleid või ilma õlita päikesekuivatatud tomateid, siis need imavad niiskuse endasse ja võiks panna vett suti rohkem. Samas, kui vedelikku lähebki liiga palju, siis kauem küpsetamine aitab leival kuivemaks muutuda ja kõik on hästi 🙂  

Esimestel kordadel küpsetasin tavalises ümmarguses koogivormis, ega siis kohe pole vaja poodi joosta. Hiljem valasin taigna juba keeksivormi. Samas meeldib mulle kasutada ka Ikeast ostetud klaasist küpsetuskindlat säilitusnõud. Läbi klaasi on äge näha, kuidas tatra sees on hapnemisest tekkinud mullid 🙂 Sellisel juhul tasub leib veidi rohkem maha jahutada, et seda oleks lihtsam vormist kätte saada. Hiljem on aga samas vormis seda väga mugav õhukindlalt külmkapis säilitada.

Tegemist on ülimalt maitsva ning tervisliku leivaga, mille maitset annab ürtidega varieerida. Ei tasu karta pikka hapnemisaega, tuleb vaid lugeda 16 tundi ettepoole, kui tahad leiba süüa ja siis see hapnema panna. Lastega ning kiire elutempoga peredele soovitan kindlasti jahust teha leiba. Ma ise aga eelistan kruupidest tehtut. Minu õelapsed aga ülistasid banaaniga tehtud varianti, mis oli magus ning tekstuurilt meenutas keeksi. Kui palju inimesi, nii palju erinevaid maitseid!

Kui see, mida ma teen, meeldib teile, hakake fb-s minu lehe Maria Aleksandrovna jälgijaks! Sellega rõõmustate mind väga 🙂 Instagrammis on minu konto kyllusesarv ja youtube`s kanal Maria Aleksandrovna.

Sildid: leib/sai/karask/sepik, taimetoit/vegan, tatar ja toortatar