Pärnu ja Tori siidritalu reisikiri

Nii nagu kõik loomad otsivad palavaga jahedust, liikusime toomemägisest Tartust jahutava rannatuulega Pärnu suunas. Seekordses postituses ei jaga ma mitte retsepte, vaid reisikirja Pärnu restoranidest ning külastusest Tori Siidritallu. Siit postitusest leiad mitmeid ilusaid toidupilte ning lühikese loo ühest töökast Eesti perest.

On ikka õnnis vabadus sõita mööda kuldsete viljapõldudega palistatud teed riigi ühest otsast teise ja mõelda möödatuhisevate kihelkonna siltide üle, kuidas meie esivanemad omal ajal traktori aseme väljal heina tuulasid.

Nagu laulusalmgi ütleb, siis Pärnumaa rannas, täiega palav… Palav oli tõesti, aga mõnus ka 🙂 Terve rand oli paksult rahvas täis ning otseloomulikult olid kõikides söögikohtades hinnad lakke löödud. Tahad jahutavat kokteili 6 €, tahad õlut 7 €, soovid siidrit 8 € jne. Aga juba ajalehtki kirjutas, et suvituslinnades on praegu hinnad kallimad, kui Tallinnas.

Söögikohtadest külastasime ammuseid lemmikuid ning tuntuid tegijaid: Piparmünti, Kalamajakat ja Rannahotelli. Suur rõõm on näha, kui heal tasemel on Pärnu restoranid – söökide värvid on imeilusad, maitsed on paigad ja kooslused on huvitavad.

Piparmünt juuli 2018

Suure kala armastajana ülistan ma mõtet kalarestoranist ja taaskord tõdesin, et Kalamajakas on enda ülesande vääriline ning suudab pakkuda põnevaid serveeringuid ja mitmekülast menüüd. Tavapäraselt heledate kalmaarirõngaste taigen oli tuhaga tumedaks värvitud ning kalmaar rõnga sees hoopis toekam kui muidu. Ka maitsevesi oli külluslikum kui ei iial varem, nii et sõime kallimaga kõik mõnusad marjad söögi lõpetuseks hoopis magustoidu asemel ära.

Kalamajakas juuli 2018

Nii puhtaid maitseid, kui Rannahotellis kohtab harva. Tolmud, pulbrid, majoneesid, kastmed olid erksates toonides ja maitsesid täpselt oma tooraine järgi. Rannahotell juuli 2018

Paprikavõi oli erk kui taim ise ja tillimajonees sama hõrk kui mõte sellest. Suurim üllataja oli aga punane kapsas, mis oli roogades nii tolmu kujul kui vahekäigus granita näol. Mõlemad olid mõnusad mõtted, mida proovin kindlasti kodus järgi teha.

Rannahotell juuli 20181

Selleks, et Pärnuskäik oleks tasakaalukas, tasuks kindlasti läbi astuda ka suviselt Mees ja Naine näituselt Uue Kunsti Muuseumis.

20180717_133422

“Nüüd on küll õige aeg külastada Tori Siidritalu” teatas mu kallim ja seadis auto nina sinnasuunas. “Aga kas nad on seal üldse kohal, kui nad ekskursioone ei korralda” kahtlesin, kas me mitte pika ninaga ei jää. “Ja kui ei olegi kedagi, mis siis, ikka on tore uudistada” vastas kallim elutargalt ning vajutas gaasi.
Pärnust Tartu saab kõige kiiremini läbi Kilingi-Nõmme. Aga alati ei tasu valida mitte kõige kiirem, vaid hoopis kõike ilusam tee. Seekord siis läbi Tori.

Tori siidritalu külastus 2018 suvi2

Tori tervitas meid sõbraliku hobuseperega ja laskis uskuda, et kõik võib veel hästi minna. google mapsi järgi juhatatud maja ümbruses käis usin ümberehitus käsikäes renoveerimisega. Nii kaua kui kallim asja uuris, uudistasin mina maja ümber laiuvaid õuna- ja viinamarjapõlde. “Perenaine võtab teid vastu üle põllu valges tootmishoones” vastas meeshääl telefonitorus. Kui nii, siis nii. Ja tõesti tuligi perenaine meie huilgamise ja ustega kolistamise peale välja. “Kuulsite pauku? Vat, praegu me eemaldama sadet siidrist.” Tori siidrikoda valmistab nimelt siidrit šampanja meetodil ehk tagurpidi pudelites korgi sisse kogunenud sade külmutatakse ning eemaldatakse pudelist.

Tori siidritalu külastus 2018 suvi

Tootmishoones oli hetkel palju õhku ja ruumi ning see oleks võinud vabalt täita tantsusaali otstarvet, kuid juba varsti jõuab kohale mööbel ning sellest saab igati esinduslik degustatsiooniruum. Nii, et koguge 10ne kamp kokku ja minge proovima. Nii põnev on ju piiluda, kuidas teised inimesed elavad. Ja elavad hästi. Perenaine oli nii rõõmus, et on kuiv ja päikseline suvi “Viinamarjad saavad ju valmis. Ja õuntel tuleb palju intensiivsem maitse. Ma olen nii elevil!” Tuleb välja, et mida hapum ja intensiivsema maitsega õun, seda parem siidriks. Seega, kõik hapud vissid, mis süüa ei sünni, pange siidriks hakkama. Siidritalu otsib ja istutabki endale vanu ja väärikaid sorte, mida ei võtaks üks uss ega öökülm. “Mahe, me soovime, et meie tootmine oleks mahe” räägib temperamentne perenaine. “Viinamarjade ja siidriga on nii palju tegemist. Ma hoolitsen nende eest rohkem kui oma laste eest” lausub ta naerdes ning pakib ise meile siidrid kaasa. “Teil on vist palju tööd?” uurin pakkimise sekka. “Me teeme kõik mehega kahekesi, nii palju teeme kui ise jõuame. Siider saab valmis, aga lampe näe laes veel pole. Peavad ootama. Küll saab!” lausus ta naerdes ning lehvitas meile järele.

Tori siidritalu külastus 2018 suvi3

Kotid said head ja paremat pungil täis, nüüd istungi koduterrassil, proovin, mida maitsvat siis kaasa varusime ning mõtlen, kui ägedaid inimesi, meil siin Eestis elab!

Kui see, mida ma teen, meeldib teile, hakake fb-s minu lehe Maria Aleksandrovna jälgijaks! Sellega rõõmustate mind väga 🙂 Instagrammis on minu konto kyllusesarv ja youtube`s kanal Maria Aleksandrovna.

Advertisements

One comment

  1. Maire Aigro

    Nii ägedalt ja emotsionaalselt kirjutad. Mul on küll sülg suus ja tunnen siidri maitset keelel. Muidugi on Eestis tore elada!

    Meeldib

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: