Muhumaa ja Koguva sadamaresto Mõrrad

Imeline, lihtsalt võrratu on suvel olla maal. Olen pikalt metsade ja eriti mere ääres viibimisest unistanud, nüüd on see reaalsus. Seekord ei läinud me Muhumaale niisama trullama ja põnevaid paiku avastamata, vaid mina avastan Muhumaa kulinaarset maailma Muhu Veinitalus. Nimelt keedan, küpsetan ja segan salateid just seal augusti lõpuni.

Peale köögisviibimise otsisime mujaltki põnevaid maitseid ja ka viinamäe tigusid.

Saime vihje, et teod elavad Koguvas, nii otsustasime enne jahti veidi keha kinnitada. “Läheme Koguva sadamasse sööma!” tegi mu kallim ettepaneku. “Seal on uus söögikoht Mõrrad”. Tegemist on Euroopa Liidu rahadega renoveeritud kalurikuuri ja juurde ehitatud restoraniosaga. Vaatasime menüüd, väga ilus – jänesemaksa patee, suitsukala, kalasupp, lamba tagakints… Esitasime tellimuse ja jäime imelist sillerdavat merd silmitsema. Koheselt hakkas juhtuma, saabus 50ndates lõbus ja praaliv habetunud härra oma vaikse kaaslannaga, endal 5 l plastkanister käe otsas kõlkumas. “Kas siin süüa saab?” põrutas ta. “Täna on ju kaluritepäev, ma tulin seda tähistama!” Ja nende sõnade juures valas koduõlut topsi ning kummutas selle alla. Siis istus meie lauda ja kukkus patrama. Ei aidanud tema proua, meie, ega ettekandjate meelitused, et aeg oleks lahkuda ja oma alkoholi restoranides reeglina ei jooda. Õnneks ilmus nurga tagant sõber, kes ta enda mättale kutsus. Muuseas, see õlu oli üks nigelamaid, mida olen elus proovinud.

Peale seda lustlikku vahejuhtumit tulid lauda ka road: kalasupp oli ulmeliselt hea – puljong oli paks, rasvane ja tulvil kalamaitseid. Eriti rõõmustav oli, et sealt puudus kartul, vaid kalatükid ja nende vahel fenkoli- ja porgandiribad. Need olid ideaalselt peenikesed ja kergelt krõmpsud.

Jänesepatee muutsid eriliseks ja värviliseks viigimarjad ja granaatõunaseemned.

20170709_173311
Pearoana võtsime lamba tagakintsu – ka see oli imeline – 12 tundi 55 kraadi juures sous-vide meetodil valmistatud. Liha oli taldrikus vägagi viisakalt. Lisandiks oli värske kartuli sektorid ja bataadipüree, mis harmoneerusid suurepäraselt. Seda kõike aga hoidis koos väga hea punaseveinikaste.

Muhumaa, Koguva Mõrrad

Kahe viimase roa puhul oli imeline näide see, kuidas hallist (pasteet) ja pruunist (lambaliha) toorainest on võimalik taldrikule võluda kena ja värviline roog.

Magusroaks võtsime veel valgešokolaadi toorjuustukook murakakattega. Ka sellele leian vaid kiidusõnu.

Kuna tegemist on niivõrd uue kohaga, siis kuskil tripadvisori edetabelitesse see veel jõudnud ei ole (kui juhtute söögikohtasid selle järgi valima), nii et sõitke parem ise kohale. Kartma ei pea ka halba ilma, sest selleks puhuks on seal klaaspaviljon ja mõrrakuur.
Muuseas, väliköök on seal suurepärase vaatega – avatud 100% merele.

Köögis toimetab Pärtel, kes muuseas mõned suved tagasi oli ka Muhu Veinitalus koos restoraniga Tigu.

Muhumaa, Koguva Mõrrad1

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: