Armeenia eluolust ja toitudest/jookidest

Teen selles postituses lühikokkuvõtte meie Armeenia eluolust ja söögikultuurist.

1) Armeenias peab arvestama, et söögikohtades suitsetatakse. See ei ole midagi katastroofilist, sest üldiselt on hea hea ventilatsioon, suitsetajaid ei ole palju ja melu on nii suur, et tähelepanu läheb mujale kui suitsusele õhule. Lisaks on söögikohtades üldiselt suurest saalist eraldi olevaid privaatkabiine, kuhu võib võimalusel/vajadusel pageda.

2) Armeenias on väga hea teeninduskultuur. Miks? Sest teenindajad armastavad oma tööd – seda on näha igast nende liigutusest, pilgust ja olekust. Ka hilja õhtul tööl olles on nad erksad, lõbusad, energilised ja kui kliendil juhtub olema mõni erisoov või küsimus, siis uuritakse/joostakse/tegeletakse. Ja tegeletakse hingega, mitte sellepärast, et eeskiri näeb ette. Ettekandjad vaatavad saalis liikudes alati ringi, kas saaks midagi paremini teha või kas kuskil on mingi asi ripakil, mis vajab parandamist. Lisaks teavad nad, et toitlustus ei ole juba ammugi vaid kõhutäitmine, vaid ennekõike šõubisnes, kus oluline on elamus ning etendus. Eestisse tagasi tulles oli silmi maha peitvaid ja kaugusesse vahtivaid, närviliselt kiirustavaid, leti taga telefone näppivaid ettekandjaid raske vaadata, sest kontrast kogetuga oli nii suur.

3) Armeenias tasub kindlasti juua veini baaris, sest juurdehindlus% on ainult 20, mis on ju pea et olematu. Ehk, kui oled alati unistanud, et pudeliga veini lauda tellida, siis see on riik, kus seda võiks teha! (Väljaarvetud Jerevanis asuvas modernses kaubamajas Dalma, kus klaas veini oli sama kallis, kui mujal pudel).

4) Armeenias on väga hea köök – lihtsad road, ausad maitsed. Armeenia on sašlõki kodumaa ja seda tehakse seal hästi. Palju süüakse liha ja sellel kõrvale salateid ja saia – lavaši. Oli põnev proovida toite, mida Eestis naljalt ei kohta – lamba maksa, hautatud jänest, veise ajusid ja muidugi dolmasid. Dolmad ei ole vaid viinamarjalehe sisse keeratud riis lihaga, vaid ümbrisena võib kasutada ka kapsaleheti ning baklašaani ning suvikõrvitsat. Samuti on kalaroad odavad (11 €/kg) ja neid saad süüa nii, et isu on korralikult täis. Ka Montenegro reisil sõime kala, aga seal on see kallis – 40-50 €/kg.

jerevan1

5) Armeenias on tööjõud odav. Odav on ka taksosõit, seepärast tasub seda julgelt kasutada – nii linnast väljas, kui linnas sees. Miinimumarve linnas on 600 dram, mis tuleb jagada 500 ehk 1,2 €. Ja see ei ole mitte sisseastumistasu, vaid selle eest saad sõita ikka julgelt. Meile ei pandud mitu korda isegi taksomeetrit käima, kuna öeldi, et ahh ega see arve teil täis ei tule.

6) Taksosõit on odav, aga ka veidi veider, sest seal ei ole enamasti tagaistmel turvavöösid. Ja kuna siseruumides suitsetada tohib, siis linnataksodel on tihti ka suitsulebra küljes.

7) Ja kui palju on Armeenias kasukates ringiliikuvaid prouasid!

8) Armeenia kultuurisügavus on rabav – kristluse vastuvõtmine toimus 3. sajanil, 5. sajandil võeti kasutusele oma tähestik ja koolis hakati käima al 12. sajandist.

9) Armeenia brändi – külastasime ka Jerevanis asuvat Ararati tehast. Ekskursioon oli intensiivne ja visuaalselt kena – seintel jooksid videod ajaloost ning seinte ääres seisid suured brändivaadid. Muuseas, seal oli nii president Jeltsini brändivaat, mida ta võib iga kell mekkima tulla, kui ka president Arnold Rüütli oma. Brändivalmistamise ajalugu on Armeenias üüratult lühike, sai alguse alles 19. sajandi lõpust. Aga on brändisid, mille eest küsitakse rohkem, kui prantsuse konjaki eest. Muuseas, rahvasuus on Ararat endiselt konjak ja üks taksojuht läks väga närvi, kui julgesime seda brändiks nimetada. jerevan2

10) Veine proovisime ka, ikka hoogsalt ja hoolega. Minu huvi oli ka granaatõuna veini mekkida, aga kuna see on semisweet, siis tõelised veinigurmaanid peavad hoidma sellest küll eemale, täpselt nagu mu kallim tegigi…
Meie strateegia oli käia veine veinibaaris proovimas, sest seal saab klaasi kaupa osta. Jerevanis käisime kahes veinibaaris. Oli väga meeldivaid veine, aga tõelist tippkogemust kahjuks ei kohanudki. Armeenia tuntuim vein on punane Karas ja see maksab poes u 8-11 €. Tegemist on kuiva veiniga, mis on hea joogivein, aga selge iseloom puudub. jerevan

Armeenia on riik, mida ma tõesti soovitan külastada! Oma arengult on ta Eestist u 20 aastat maas – seda on näha pealinna räämas majade, suitsuste baaride ja taksode ja odava tööjõu näol. Aga see teebki riigi külastamistväärivaks – seal on teisiti kui meil!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: