Ugandi Restoran ja Pühajärve Spa

Otepää on kaunis linn Lõuna-Eestis, kuhu kindlasti tasub väljasõite teha. Kuna mind väga huvitas vastavatud Ugandi restoran, siis peale Ameerika reisi ja aklimatiseerumist sõitsime reedel seda uudistama. Et anda plaanile vägevust, otsustasime külastada ka oma vana sõpra Otpää ujulat. Väikesed ujulad ja spa-kompleksid on nii meeldivad ja mõnusad. Suvel tutvusime Mäetaguse ujulaga, mis jättis samuti ilusa mälestuse.

Otepää ujula asub II korrusel ja ruumi kaunistuseks on imelised loodusvaated, ehk kolm seina on klaasist.20161209_135654

Seal on ilus, valge ning helge, mis teeb sellest täiest õige koha, kus pimedusmasendusega võidelda! On lummav istuda oma kallimaga mullivannis ja õhates nautida Otepää vaateid. Kui vähegi võimalik, tasub seda külastada siis kui teisi pole, ehk e-r 07.00 – 17.00 ja siis on pilet vaid 4,5 € ja õpilastele ja pensionäridele 3 €. Kahjuks või mõne jaoks äkki õnneks, on saunad meestel ja naistel eraldi. Ja kui sõbranna või emaga koos minna, no siis pole ju üldse vahet.

20161209_135945

Peale mõõdukat mõnulemist siirdusime endise Oti Pubi asemele tekkinud Ugandi Restosse. Söögikoht asub keset linna ja sellel on panoraamvaated pea igasse suunda. I korrusel on palju mõnusaid diivaneid, kus ennast kerra tõmmata, II korrusel aga paremad vaated. Nii jäime sinna ja uudistasime tõelist Eesti lipu tuba – põrandal trikoloorivaipa, seintel Eesti lipu pilte, aknast paistmas aga kirik, kus esmalt pühitseti Eesti lipp.

Kui siiamaani oli kõik väga kena olnud, siis menüü tekitas meis segadust, sest väljendid – suitsumaitseline kana ja ürdimaitselised kartulid ei tõotanud midagi head. Lubatud on Euroopa maitseid, aga menüüs on: pelmeenid, seljanka, burger, teriyaki kana…

Kuna ettekandjalt kuulsime, et kõik mereannid on külmutatud, siis nagu alati eelistan sel juhul toite mittekülmutatud toorainest, nii ka nüüd. 

Valisime tomati-püreesupi fetaki juustu ning peekoniga. Supp oli intensiivse konservtomati maitsega, aga see on ka tema ainus tugev külg, sest muu maitsestusega vaeva ei ole nähtud. Supi peale oli pandud mõned fetaki juustukuubikud ning praetud peekoniribad, kuid minu jaoks need tervikut ei moodustanud.

20161209_153737

Kuna neil on ehtne kiviahjupitsa, otsustasime selle ära proovida ja nii saabus lauda pitsa prosciutto ja rukolaga. Suur oli minu pettumus, kui seda maitsesin, sest just maitse oli see, mis oli unustatud lauda tuua – seda lihtsalt ei olnud. Pitsa põhi oli nätske ja maitsetu. Üle kõige oli tomatikonservi maitse ja see oligi kõik. Plusspunktid sai taldrik, mis oli inspireeritud kasepuukettast.

ugandiresto-ja-puhajarve-spa2

Aga kui lauda toodi kana teriyaki kastmes, siis ma hakkasin peaaegu nutma. On raske vaadata, kuidas asju tehakse poolikult ja üle jala. Renoveeritakse ilusad ruumid ilusas linnas, ostetakse kena mööbel, luuakse uus kontseptsioon ja siis toidule ei pöörata üldse tähelepanu.ugandiresto-ja-puhajarve-spa1

Juba väljend “ürdimaitselised steakhouse kartulid” tekitas halva eelaimduse ja see, et selle asemel on võimalik võtta ka riisi. Muuseas, kana valisime ka sellel põhjusel, et ma ei tahtnud pardi juurda süüa  steakhouse kartulit. 

Aga kui praad tuli lauda ja see nägi välja kui vilets pubi-praad, kus salatile ei olnud isegi oliiviõli lisatud ja friikad ilutsesid üle kogu taldriku, siis ma tundisin, kuidas ma olen petta saanud. Kana liha oli küll pehme ja mahlane, aga see oli ka kõik, sest seda ei olnud marineeritud teriyaki kastmes, vaid poekaste oli talle lihtsalt peale valatud. Üridmaitselised kartulid olid lihtsalt friikad, millele oli alles taldrikus peale raputatud mingit kuivatatud ürdipuru.

Magustoidusoovi peale selliseid sööke meil ilmselgelt enam polnud.

Kodus postitust kirjutama hakates kiikasin ka Oti pubi lehele, mida muuseas siiani pole maha võetud, kuigi omanikud on selle asemele justkülastatud resto teinud. Ja siis oli minu jahmatus, et menüü on pea 1:1-le ümberkopeeritud, vaid sõna Oti on eest ära võetud ja mõningaid hindu korrigeeritud.

Et mitte olla ebaaus, siis meie teenindaja Liisu oli igati tore ja meeldiv ja ehk leiab ta väärikama koha, millesse enda energiat investeerida.

Aga, Otepääle tasub küll minna, esmalt ujuda kõik mured minema ja siis nautida imelisi elamusi nii kohvikus Elsa kui Mr. Jakobis, mis on tehtud tõesti hoole ja pühendumisega!

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: