Jerome ja Oak Creek

Edasi liikusime Phoenixi poolt tulles Cottonwoodi. Tegemist on toreda väikese linnaga, kus igal nurgal on kunstipood. Ühes neist tuulates uurisime, milline on parim kohvik linnas.

taavi-mobiilist3

Saime soovituse külastada hoopis kõrvalasuvat Jerome linna kohvikut. Tegu on vana kaevanduslinnaga, mis pidi iga aasta mõne cm mingis suunas liikuma, nagu rääkis proua poepidaja. Võtsime soovitusel sabast kinni ja sõitsimegi Jeromed tervitama. Tegemist oli ülimalt mõnusa pisikese linnaga, mis asub mäe otsas. Mulle meenutas see India linna Mussoorie`d, mis samuti asub mäe otsas ja tema all laiub hiiglaslik Dehradun. Õhk Jeromes oli karge ja kraade juba vähem kui Phoenixis.

Linnas ringi uudistades leidsime Bobby D`s bbq söögikoha, kus nad ise küpsetavad madalal kuumusel liha tunde ja tunde. (Mis on mh ka tripadvisor nr 1 selles linnas). Võrratu grillisuits lehvis ringi, kui me istet võtsime. Seda tundsime veel järgmisel päevalgi oma riietel. Aga ribi oli aus. Lõpuks ometi saime süüa päris toitu ja lisandime saime valida salati – coleslaw, mida pakutakse mitmetes kohtades lisandina kartulipudru ja friikate kõrval. Pühkides rasvased näpud salvrätti, suundusime magustoidu otsingule. Leidsime poe, mis on spetsialiseerunud fudge`le.cottonwoods-jerome

Millest on tõeliselt kahju, et üldjuhul söögikohtades päris nõudelt süüa ei saa, ei hotellides, ei mujal. Ainult kolmes kohas on meile toodud metallist söögiriistad, muidu on ikka kõik plastmassist. Ka kolmetärni hotellide hommikusöögisaalis vaatavad vastu vaid plastnõud ja topsid :S.

Teel Flagstaffi põikasime aga kokku imeliste vaadetega Midgley silla juures

dsc_1137

ja Oak Creek Vistas:

cottonwoods-jerome1_a

Õhtu veetsime Flagstaffis. Kuna mina olin suurest mäkke tõusust täiesti rivist maas, siis õhtusele Hillary peole luurame me ei jõudnudki. Uskumatult hull oli tõusta autoga kiiresti 2000 m-le, kõrgusele, millega Eesti inimene üldiselt harjunud ei ole – närvid olid pingul ja igale poole kehasse lõid peenikesed valusähvakud – hammastesse, roietesse, varbasse…

Õhtust sõime kohalikus mereandide restoranis Red Lobster, kus Hillary pooldajad oleksid meid peaaaegu nahka pannud ja peksa andud, kui ei saanud kohe aru, kas me hääletasime tema poolt või vastu. Alles peale mitmekordset kinnitust, et oleme Euroopast rahuneti maha ja hakkas pikk selgitus, kui põhjakäinud ja rumal on Ameerika inimene, et ta hääletab Trump poolt. “On tore, et saad süüa homaari, kui hing ikka ihkab” rõõmustas mu armsam. “Tartus kahjuks ei saa”… Aga Tartus on jällegi kraanis puhas vesi, mida Ameerikas me ei ole veel kohanud – täitsa kloori lõhna ja maitsega. Meid lahkelt võõrustava perekonna eeskujul oleme siiani tarbinud vaid pudelivett.

Advertisements

2 comments

  1. Flagstaff: see ju jooksjate paradiis: seal treenivad maailma tipud ja ka mõned Eesti jooksjad on seal eriti just viimasel ajal laagerdunud. Aga nüüd sain teada, et Flagstaffis on veel üks trump: homeeriline hillarioossne õhtusöök.

    Like

  2. Pole ime, et maailma tipud, sest see ise on ju päris tipus 🙂 Vähemalt Eesti mõistes on see väga kõrgel…

    Like

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: