Edela-Ameerika: California ja Arizona

Soe Lõuna Tuul kutsus meid Ameerikasse ja me ei suutnud sellele kutsele vastu panna. Nii panime silmad kinni ja liuglesime otse Mehhiko piiri lähedale filmimeeste paradiisi LA-sse. Üks asi on teada linna suurust tema miljonite järgi, hoopis teine sellesse rägastikku eksida. Siiski, tuleb tunnistada, et minu kallimal on nii hea nina, et ta leiab alati õige tee ja ühegi supi sisse ei ole me veel kunagi sattunud. Kui, siis ainult keelt pidi…  LA-st väljasõit võttis tunde ja tunde ja kuigi kiirteed on siin viierealised, siis miljonitelinnas see ei loe. Linnast väljas saab aga kiirendada rahulikult, sest teed on siin head. Muuseas, eraldatud joonega rida on neile, keda autos rohkem kui üks…

On ikka jube põnev sõita mööda leopardikarva maad ringi, kaktused turritamas igalt poolt välja. Teel sihtkoht Phoenixisse vaatasime ringi Joshua Tree rahvuspargis, mille kohta mu armsam andis hinnangu – “ainult kivi ja kaktus”. Aga kui toredad kivid – suured ja siledad!

ameerika-2016

Kuna asume niivõrd piiri lähedal, siis on ka Mehhiko toidukultuuri näha ning tunda siin ja ka seal. Ehk lisaks kiirtoidukettidele ja burksiputkadele on hulgaliselt lõunanaabrite einelaid. Esimese asjana tuuakse lauda nachod vürtsika tšillikastmega, see on tasuta isutekitaja. Meie kui mereandide andnud austajad oleme tellisime just neid. Meie üllatuseks pakuti lausa austreid Phoenixis. Selge mõistus ütleb küll, et keset kõrbe 13 $ eest tosinat austrit sa värskelt ei saa, aga keha ütles muud ja keel telliski, et siis hiljem üles sulatatult neid neelata :S. Kui muidu mereannid ja krevetid veel kuidagi on mingi maitse ja tekstuuriga, siis austreid ma küll ei soovita. Vb küpsetatult poleks viga…

Aga meie kogetud Mehhiko köök on väga rustikaalne, toidukohad lõhnavad alati tšilli ja vürtside järele ja on kergelt räpase alatooniga.

taavi-mobiilist2

Üks meeldiv üllatus ka. Oma Ameerika reisi teisel päeval läksime hommikust sööma. Siiani on meil raskusi olnud söögikohtade leidmisega, sest need asuvad alati kaubanduskeskustes. Aga kes tahaks süüa kaubanduskeskuses? Niisiis, seadsime sammud kohalikku burksiketti. Mina sõin kanasalatit ja mu kallim valis low carb burksi, mis meie üllatuseks oli ilma saiata! Just, kotlett oli lihtsalt salati vahel. Kui meeldiv 🙂 Aga toidu portsjonid tuleb alati valida suurusega S.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: