Kultuurikatla Korsten

Tallinn oma tornidega kutsus meid juba ammugi, eile võtsime ta külaskäigu siis vastu.

Enne restoranituuri põikasime läbi ka Meremuuseumist ja sealsest tornikohvikust ning imestasime, kuidas sinna on rajatud vaid lihtne majaveini ja jäätise nautimise koht, kuigi vaade nõuaks ju midagi hoopis galantsemat. Aga küll jõuab!

Kultuurikatlas avati juba maikuus restoranis Korsten. Kuigi mind ennast esmalt see nimi veidi pelutas, siis tõele au andes on see ehk ainusobiv nimi, sest asub ta ju korstna jalamil.

Kogu Kultuurikatla kompleks on ahhetamapanev ja ülistiilne. Tekib tunne, et oled väljamaal, mõnes ülestiilses Põhjamaa linna – kõik on nii vinge ja võimalik! Meie sealtiirutamise ajal tegid proove viiul ja klaver – Pärdi vaikuse muusika kõlamas võimsate tehasemüraga harjunud seinte vahel – kooslus, mis tekitas tõelise maailmalõpu tunde.

Korsten3

Läbinud kogu selle torude ja katelde sümfoonia istusime maha Korstna terrassile – päike paitas mõnusalt ja lausa ootas, et võtaksime tema seltsis klaasi head veini. Minu meeldivaks üllatuseks oli veinimenüü üles ehitatud väga lihtsalt ja loogiliselt: veinid klaasiga ja veinid pudeliga. Lihtne!

Merepäevadele kohaselt tellisime mereande: kalmaarirõngad parmesanitainas ning kuningkrevetid. Paneeringut oli kalmaaridel väga parajalt, et midagi üle ning ka serveering sai minult kõrged punktid. Krevettidega olid siiski kehvemad lood. Rammusa, heast pehmest oliiviõlist, küpsest tomatist ja krehvtisest küüslaugust koosneva kastme asemel olid krevetid lahjas tomatilurris, mis oli vesine ja mittemidagiütlev. Ilmselgelt liiga kõrge hind sellise toidu eest.

Korsten1

Pearoogadena võtsime Spagetid värskete mereandidega ja Gorganzolaga kartuli gnocchid. Seekord ootas mind pettumus ja mu armsam võis õnnitleda ennast hea valiku puhul ja pidi laskma puhtast õrnusest mul süüa tema taldrik pooltühjaks. See roog oli tõesti hea – kõik oli nii paigas kui üldse olla sai – gnocchid olid pehmed, kaste jumalik ning värske spinat külvas värskusenoote.Korsten

Spagetid seevastu oli üks suur küsimärk. Mereannid olid küll värsked ja väga head, spagetid olid tõesti keedetud õigesti ehk al dente… aga nad ei kõlanud kokku. Kogu seda ilu sidus petersellipuljong. Ärge mõistke mind valesti – ma jumaldan peterselli, kuid petersellile tuleb läheneda väga delikaatselt, et roa maitsestus oleks intelligente, mitte ei meenutaks nõukaaja sööklasuppi. Nii kui ma roale valasin siidist oliiviõli, muutus see elavamaks, kuid ühtsest orgaanilisest organismist jäi palju veel puudu.
Korsten2

Teenindus oli tore, kuid küllaltki eklektiline. Armastuse kontseptsioonist lähtuvalt kõik teenindajad naeratasid, mis oli ülimalt positiivne. Ja samasuguse rõõmuga kuulasid nad tagasisidet roa puudujääkide kohta, mis on ülioluline. Sest läbi kogemuse ju õpitakse.

Aga kindlasti tasub Korstent külastada ja lasta kohal areneda ja lasta ennast üllatada. Kui aga valida istekoht ruumis sees, on seal võimalik jälgida  vaatemänguliselt kokkasid köögis ja serveeringutega hullamas. Muuseas, köök on vägagi rahvusvaheline. Nii, et ikkagi – elu kui välismaal…

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: