Saka mõis ja Tuhamägi

Talv on täies hoos ja palub endas lustida! – kas püherdada niisama lumes, teha avalikku parki kõigi rõõmuks üks vahva lumeskulptuur või minna hoopis sportima.

Oo, värskes õhus kaloreid kulutada, põsed punaseks saada ja peale seda mõnuga üks kõhutäis süüa on ju ometi üks väärt ettevõtmine!

Kel kodune kraavikallas madalaks jäänud, välismaale ei taha ja Kuutsemäe ka juba sõidetud, siis… võiks minna hullama Tuhamäele. Kellele see idee tundub esmapilgul pelutav oma kauguse ja kahtlase kantsiga, siis ongi viimane aeg mugavustsoonist välja astuda ja avastada Ida-Virumaa! Ja kui juba minna, siis tasub kindlasti nautida ka muid kohalikke pärle – Saka mõisa. Nende vahe on tühised 18 km. Niisiis, päeval mäele, öösel mõisa ja nii kaua, kui terves kehas ongi terve vaim! Sest mägi on tore – rajad on pikemad kui Kuutsemäel ja mõisa köök lihtsalt viib keele alla. Lisaks on mõisa I korrusel avatud ka basseiniga pisi-spa, kus õhtul on saunas nii hea end laval venitada ja pärast basseinis lõõgastuda.

Seiklused on ju teadupärast alati nii võrratult põnevad!

Saka mõisa restoran asub peamaja elegantsel keldrikorrusel – teenindajad on meeldivad, muusikavalik hea, toit maitseküllane ja õhkkond mõnus.

Eelroana valisime jagamiseks võis praetud saiade ja vürtsika kastmega tartari. Kogus oli korralik ja maitse üle keskmise. Siiski eelistan süüa liha peeneks hakituna, meie toit oli liialt ühtlane mass. 

Soojendava ja värvilisena toodi lauda küüslauguborš – kergelt magus ja õhuliselt õrn ning nagu nimetus ütleb – liha sealt otsida ei tasu. Plusspunktid serveeringu eest!

Tuhamäed ja Saka mõis2Mitmekordsed mõnumõminad saatsid meie mõlema pearoogasid.

Lambakarree asemel liugles küll kohale lamba sisefilee, siiski oli tulemus äärmiselt hõrk, et patt oleks hakata olnud nurisema. Lisapunktid sai ka kitsejuustu-kartulipüree, mis nüüdsest kuulub ka minu köögiklassikasse!Tuhamäed ja Saka mõis

Veisefilee oli aga nii õrn ja elegantne, et ma lihtsalt kiljusin vaimustusest. Hästi sobis juurde ka vürtsika mekiga mädarõikane kartulipüree. Serveering oli nauding!Tuhamäed ja Saka mõis1

Eestimaad on tabanud lõputu brüleekreemi ja fondantihullus – kõik söögikohad pakuvad neid üksteise võidu erinevate lisanditega. Nendest küll saab alati naudingu ka grappa või brändi või siinkohal ka Põltsamaa kuldsega, kuid juba ammu oleks aeg lisada menüüsse neile väärilisi vastaseid!

Kes veel ei ole jõudnud, siis kindlasti tasub avastada Ida-Virumaa luksuskaubad suusanõlvade, pankrannikuvaadete ja imeliste söögikohtade näol.

 

Advertisements

4 comments

  1. Pihel

    Kuidas sa teed kitsejuustu kartuliputru? Tahaks kohe ise ka proovida!

    Like

  2. Oo, see on lihtne! Seda on võimalik teha nii tavaliste kartulitega kui bataadiga. Olen ise proovinud mõlemat. Põhimõtteliselt teed kartulipudru valmis – mina ajan nt kuumad kartulid läbi sõela, aga võib ka tampida. Igal juhul mitte miksriga, siis eraldus tärklis ja püree hakkab venima. Mina olen kasutanud piima asemel kartulikeeduvedelikku, kuhu olen lisanud juba keetmise ajal kuivatatud tilli- ja petersellivarsi. Sest kui lisada piima ja võid, on pärast nii raske olla. Rasvainena olen kasutanud oliiviõli v oliiviõli-või segu. Ja siis tulebki sisse segada pehme kitsejuust – olenevalt juustu maitse tugevusest erinevalt, aga u 100 g püree kohta 10 g kitsejuustu. Ja jällegi, mina eelistan ilma äärteta juustu, minu armsamale aga meeldivad ka tükid 🙂

    Like

  3. Pingback: Mõisatuur 2016 – Mäetaguse mõis | küllusesarv

  4. Pingback: Mõisatuur 2016 – Vihula | küllusesarv

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: