Suitsuse täidisega ahjuõunad

Eilne imeline novembripäike meelitas õue, tuletades meelde, et tegemist on siiski luksuskaubaga. Sättisin endale parimad aia kaevamise riided üll ja läksin tööd tehes päikesevanne võtma. Aga kuna küll küllale liiga ei tee, süütasin seltsiks veel ühe päikese – lõkke, et selle lõbusate leekide seltsis oleks veelgi stiilsem kuivanud tikreid välja juurida ja viimaseid lehti kokku riisuda. Aga selge loogika ütleb – kui on lõke, olgu ka süüa!

Olin mõned päevad tagasi ahnelt uuest Oma maitse ajakirja peo erinumbrist lugenud soolase täidisega ahjus küpsetatud õuntest. Jaa, meil just viimased punapõsed veel kõlguvad vallatlevalt puul, läksin neid siis hüüdma ja püüdma.

Singi, piiniaseemnetega2

Kui mõnus on suve pikendada ja karges sügises lõket süüdata, vaadata välkuvaid süsisid ja mõnuleda nende soojuses. Liigutada hõbepaberisse keeratuid õunu ja tunda nende küpsevat lõhna nähes paberi vahel immitsevat imelist kastet.

Singi, piiniaseemnetega3

Täidis:

  • I osa suitsusinki või peekoni
  • II osa – 70% kuivatatud aprikoose
  •              30% piiniaseemneid
  • peterselli
  • soola, pipart
  • praadimiseks võid

Kogused olenevad kõik õuna suurusest ning sellest kui palju eemaldada õunalt sisu. Tehes ajakirja retsepti järgi jäi mul täidist kõvasti puudu, seega on kasulikum silma järgi mõõta ja teada vaid vahekordi.

Õuntel tuleb eemaldada mütsikesed, et neid kasutada kaantena ning uuristada välja sisu. Arsti juurde minemise vältimiseks süüa see eelroana!

Hakitud sink ja aprikoosid segada seedermänni seemnetega ja kuumutada pannil võiga läbi. Maitsestada peterselli, minu lemmikuga.

Sellega täita õunad. Võib panna ahju 200 kraadi juurde 20-30 minutiks või mässida hõbepaberisse ja küpsetada sütele asetatud restil, nagu mina.
Lisandiks hakkisin peedid kangideks, maitsestasin pune, küüslaugu ja soolaga ning asetasin samuti pakikesse mässitult “grillile”. Ja kuigi kummagi toidu valmimine võtab aega vaid loetud minutit, tunduvad needki vahel liiga pikad ja kindlama tulemuse tagamiseks panin toidule peale tagurpidi ämbri, et kindlustada parimat tulemust.

DSC_0335_A

Kuigi muidu on meil armsamaga suhteliselt sarnane maitse, siis seekord läksid maitseeelistused väga erinevatele radadele jalutama. Ühiselt leidsime siiski, et täides oleks võinud olla mõni siduvam komponent, mis ei laseks kõiki tükikesi taldriku eri serva laiali joosta. Minu jaoks ei olnud ka täidise maitsed omavahel seotud, mu armsam leidis, et tegemist väga hõrgu roaga. Olulisem kõigest on aga kaaslane, kellega koos seda kõike nautida. Sellises päikeskullalises lehesajus nilpsasime siis oma aia parimaid palasid. Õhtul saabus udu ja tuletas meelde novembri teisi palgeid ja seda, et ilma valge hobuseta või sellele sobiva kuningliku ratsanikuta pole mõtet üksi minna välja jalutama, võib ära eksida. Nagu eluski.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: