Põhjaka ümber Eesti

Oli juba ammu kokku lepitud, et mu armsama ema sünnipäeva puhul läheme Kesk-Eesti mõisatuurile. Ja nüüd oli sobiv aeg  saabunud. Peale panime mängima Eesti Rahvaluule Arhiivi ilmunud Teelugude plaadi ja asusime naljatledes teele. Pärast Puurmani mõisa külastust oli meil laud pandud kinni Põhjakasse. Ja õigesti tegime, sest seda olid teinud kõik. Ja kel see puudus, pididgi meie silme all tagasi pöörduma.

Teeninduskvaliteedis on tore, kui helistatakse tund varem ja küsitakse, kas reserveering kehtib. „Kehtib, kuid jääme tunnikest pool hiljaks“, sest Puurmanni mõis oli tõmmanud nii oma sisemiste kui välimiste võludega enda rüppe.

Esimese käiguna liugles lauda kalaleem haugi, kartuli ja vutimunaga – sobivalt oli end supi sisse sobitanud ka murulauk. Leem oli pigem karge ja piprane kui paks ja magusalt kleepuv.

DSC_0804

Pearoa ootuses rahustas meid teisi Põhjaka lihavalik – sisseostetud toorainest enda valmistatu – paberõhukesed pekiviilud, imeõhukesed prosciutto, salaami ja sink. Lisandina sibulamoos, soolakurk, sinepimesi ja ürdine, kuid igav toorjuustukreem – tema oli ka selle vaagna kõige nõrgem komponent, tema kaaslased olid tõesti maitsvad.

Põhjaka3

Pearoogadena saabusid lauale küpsetatud searibid ja kolm hautatud lammast. Kuigi tegemist on a la carte kohaga, oli liha ilmselgelt etteküpsetatud, sest muidu säärast mahlast, pehmet ja keelt alla viivat rooga nii kiiresti saada ei ole võimalik. Tegemist oli kvaliteetse lihaga ja professionaalse lähenemisega sellele.

Mõlemad pearoad asetsesid maitsval kartulipüreepadjal. Searibidele oli hoogsalt lisatud ka meesinepit, lisandina magusalt mesine kaste. Särtsu andsid sinepiseemned. Kuna minu nõrkuseks on magusad nüansid soolastes roogades, siis olin kestvas naudingus.

Põhjaka4

Lamba koorekastme puhul oli tunda, et see oli tehtud hoole ja armastusega, liha oli taldrikule kuhjatud korralikult ja kõik maitsed olid omavahel seotud.

Põhjaka1

Majaveinid oli keskpärased ja lihtsad lauaveinid, soovitan võtta selle asemel õlut.

Magustoiduni me peale kõike seda pidulikkust ei jõudnud – küll aga tagaaeda kiikama, kuidas rabarberipeenrad lokkavad ja ürdid õlmitsevad!

DSC_0830

Edasise päeva traalisime juba Koordi mõisasRoosna AllikulKiltis Vao kindlustornisKarinu mõisa ümbruses ja lõpetuseks luusisime suletud ja müügis olevat Porkuni mõisa ümbruses.

Päev oli täis ilusaid parke, kaunist arhitektuuri ja lõputut naljatlemist.

Advertisements

One comment

  1. Pingback: Mõisatuur 2016 – Mäetaguse mõis | küllusesarv

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: